Mööblidisainerid ekspordivad hitte

Eestis jagub sisustuselemente ja mööblit tootvaid väikeettevõtteid, kel on kodu- ja välisturgude vallutamiseks valmis toimiv mööblisari ja bränd. Eksport eeldab, et olemas oleks müügihitt, sest ilma selleta võib tootjate sõnul nahast välja pugeda, ilma et müük kasvaks, kirjutab 10. juuni Äripäev mikroettevõtluse rubriigis.

COW mööblisarja looja Tomas Tamošiunase sõnul tuleb teiste disainerite ja masstoodangu seas tarbijale silma hakkamiseks luua eristuv toode. Lisaks klienti kõnetavale disainile on oluline ka toodete funktsionaalsus ja kasutamismugavus, mille kohta kogutakse tagasisidet klientidelt, arhitektidelt ja koostööpartneritelt. "Kõhutunde asemel usaldame iseenda ja oma klientide kasutuskogemust,“ märkis Tamošiunas.

Tamošiunase sõnul ei tahetud mööblisarjaga matkida juba turul olevaid tooteid, vaid loodi disain, mille vorm ja funktsionaalsus on unikaalsed. "Tahtsime luua mööblit, mis väärtustab puitu selle erinevates vormides – mööblis on maksimaalselt puitu ja minimaalselt muid materjale,“ rääkis ta.

Oma valdkonnas tarbijateni jõudmiseks peab Tamošiunas oluliseks koostööd arhitektide, sisekujundajate ja mööblibutiikidega ning kajastamist sisustusajakirjades ja blogides, samuti sotsiaalmeedias figureerimist.

Mööblisarja üheks tugevuseks peab Tamošiunas selle kombineeritavust, mis annab tootedisaineritele, sisekujundajatele ja klientidele mängimisruumi kujundada mööbel just enda vajadustele vastavaks. "Oleme loonud toimiva ja ajas täieneva mööblisarja ega näe ennast eritellimuste täitjana,“ märkis ta. 

Eesmärk vallutada maailm

Neli aastat tagasi töösse läinud mööblisari on nüüdseks ära märgitud tootedisaini konkursil Bruno ja saanud Eesti Disainiauhindade publiku lemmikuks. Tamošiunas peab oluliseks saavutuseks ka pääsemist maailma kõige hinnatumasse arhitektide, sisekujundajate ja disainientusiastide andmebaasi Arhitonic.

Põhienergia ettevõttes lähebki Tamošiunase sõnul maailma vallutamisele. “Käib tihe töö distributsioonivõrgu ülesehitamisega. Õige partneri leidmine on kriitilise tähtsusega,“ märkis Tamošiunas. "Võib öelda, et oleme selles mõttes väga heas positsioonis, et meil on välisturgude vallutamiseks valmis nii toimiv mööblisari kui ka bränd. Saame üha enam tähelepanu pöörata välispartnerite leidmisele ning tööle arhitektide ja sisekujundajatega,“ rääkis ta.

Tamošiunas märkis, et Eesti disain alles otsib oma niši maailmas. Meil ei ole veel nimekaid valdkonna eestvedajaid, nagu olid omal ajal tuntud Taani mööblidisaineritel. "Samuti võiks erinevate tootjate ja alaliitude vahel rohkem koostööd olla, seda eriti eksportturgude suunal,“ märkis ta.

Laserlõikuse ja -graveerimisega tegeleva KR Stuudio üks asutajatest Rait Udumäe tunnistas, et mõtete ja toodete sünd on keeruline ja kummaline protsess. "Kahe tegutsemisaasta jooksul oleme loonud pea 50 erinevat toodet, neist 8 on hetkel jäänud töösse. Enamasti sünnib toode heast mõttest ja soovist teha eluruumi mõnusamaks,“ märkis Udumäe. Ta lisas, et tavaliselt lastakse sõpradel toodet kasutada ja saadud tagasiside põhjal parendatakse seda. "Edasi valmistame kuskil 30 toodet ja paneme paari müügikohta välja ning vaatame, kuidas huvi on,“ kirjeldas ta.

"Toote loomisel ongi kõige mõnusam see, kui oled pikkade õhtu- ja öötundide jooksul valmis disaininud toote alge, lähed siis töökotta, lõikad detailid välja ja paned kokku," rääkis Udumäe. "See tunne, mis sind valdab, kui toode on sinu ees oma elusuuruses, on väga mõnus. Selle tunde pärast tekibki ikka ja jälle uusi tooteid ja tootekatsetusi, selles on edasiviivat jõudu,“ jätkas ta.  

Klient oskab puitu hinnata

Udumäe sõnul on ettevõtte põhitegevus praegu veel lõiketeenuse pakkumine Eesti ja Rootsi disaineritele, kuid tulevikus soovitakse jõuda selleni, et omatoodete osakaal moodustaks käibest vähemalt poole. "See tagaks firmale veelgi kindlama sissetuleku ja muudaks igapäevase planeerimise kordades lihtsamaks, kuna hetkel nõuab iga erilahendusega töö põhjalikku süvenemist ja erirakiste loomist toodete välja lõikamiseks ja töötlemiseks,“ kirjeldas ta.

Udumäe sõnul on inimesed järjest rohkem hakanud väärtustama puitu ja puittooteid, eriti vineeri, millest tooted valmivad. "Näiteks nukumajad, mida me valmistame, on saanud väga positiivset tagasisidet oma loodusläheduse ja hea kvaliteedi poolest,“ märkis ta.

Udumäe sõnul on nad hinnastamises püüdnud taskukohaseks jääda, sest Eesti klient on palju hinnatundlikum kui näiteks rootslane. "Kuid ka eestlane on hakanud aru saama, et kvaliteetne asi maksab küll natuke rohkem, aga kestab kordades kauem kui Aasias toodetud sarnane odav toode."

Kohaliku tootja eeliseks on Udumäe sõnul ka see, et klient saab vea ilmnemisel alati pöörduda otse tootja poole, mitte ei pea läbima kadalippu edasimüüjatest, kellest keegi ei taha vastutada.

Eesti disainis tuleb Udumäe sõnul aina uusi disainereid peale ning järjest rohkem inimesi leiab aega loominguga tegelemiseks. "Õnneks on meil aastas palju pimedat aega ja pikki õhtuid, kus inimesed saavad tegeleda millegi loomingulisega. Minu vanaisa oli sepp ja isa on rääkinud, et kõik põnevamad tööriistad nuputas vanaisa välja pikkadel talveõhtutel, mil oli aega pikkadeks mõtisklusteks, et jõuda kõige parema toote disainini, mis pidi olema talus ühtlasi ka üdini praktiline,“ märkis ta. 

Maitse üle ei vaielda

OÜ Borealis müügi- ja turundusjuhi Margit Lillaku sõnul eristub nende ettevõtte disaineri Jaanus Orgusaare käekiri jõuliselt üldpildist ja hakkab tarbijale ning edasimüüjatele silma. "Kas see esteetika meeldib või mitte, on juba maitse küsimus," märkis Lillak. "See, kas mingi valmistoode end ka müüb, on aga siiski pigem ettearvamatu,“ lisas ta.

Disainer lähtub Lillaki sõnul isiklikest, praktilistest ja esteetilistest vajadustest. "Nii tundub loomulikum asjadest selgemat pilti säilitada. Valdavalt enda impulsist lähtudes sünnivad uued ideed – kui selline sõltumatu impulss on üldse tänapäeval võimalik. Selle teekonna kulminatsioonina võib sündida miski, mis ka teisi kõnetab ja neile ka vajalik tundub,“ rääkis Lillak.

Lillak nentis, et paljud tooted tootmisesse ei jõuagi. "Meie fookus on kindlasti ennekõike oma kollektsiooni laiendamine ja täiustamine, katsetame pidevalt uute prototüüpidega, millest paljud tootmisesse ei jõuagi, aga see ongi arendustöö osa,“ selgitas ta. "Aeg-ajalt tuleb ette ka eritellimusi, ent see ei ole meie nišš, vaid pigem erand," lisas ta.

Lillaku sõnul on olnud ka tellimusi, mis on leidnud kooskõla kliendi analoogse nägemusega ja millest on hiljem arendatud seeriatoode, näiteks riiul "Dune“. Borealise sihtgrupiks on Lillaku sõnul enamasti 30-60 aastased naised, lisaks ka tehnilisi lahendusi hindavad mehed. "Naistele meeldivad voolavad vormid ja feng shui ning neil on suurem kirg sisekujunduse vastu,“ kirjeldas Lillak. "Suuremad ja käsitööliselt keerukamad asjad, näiteks painutatud vineerlehest toodetud laud Nemo ja vurrtool Kiirendi, imponeerivad rohkem meestele, kes hindavad insenertehnilist finessi.“

Lillaku sõnul on toodete tarbijateni viimiseks oluline olla pidevalt pildil. "Käime nii uute kui ka vanade toodetega regulaarselt välismessidel, sest need peavad kinnistuma ja pidevalt pildil olema,“ toonitas ta.

Facebooki reklaamid toimivad Lillaku sõnul rohkem kodupublikule. "Väga hästi toimivad meie erinevate Euroopa riikide koostööpartnerite edasimüüjate poolt korraldatavad flash-sale kampaaniad, mis lisaks läbimüügile pakuvad laia turundusvõimalust ja oma toodete ja brändi tuntuse suurendamist,“ rääkis ta.

Lillaku sõnul on ettevõte siiani turustamisel eelistanud pigem omaette tegutsemist. "Oleme asju ajanud rohkem omal käel. Kui võtad ise vastutuse, nii rahalise kui ka sisulise, toob see alati tulemuse."

Välisturgudele minemine algas 2012. aastal ja on kasvanud sealt edasi lumepallina. "Edasimüüjaid tuleb pidevalt juurde. Selleni jõudmine eeldab aga ennekõike sellist toodet, mis müüb, muidu võid nahast välja pugeda, aga midagi ei juhtu. Meil on selleks müügihitiks siiani riiul Comb oma variatsioonides,“ rääkis Lillak.

Lillaki sõnul kulutavad Saksamaal inimesed hea meelega suuri summasid sisustuse peale, samas kui Soome tarbija on näiteks väga kokkuhoidlik ja kulutab parema meelega kvaliteetsele toidule. "Eesti klientide jaoks oleme siiani püüdnud hindu all hoida, ligi 20% võrra Euroopa hindadest,“ märkis Lillak.

 

Kopeerimine on paratamatu, kuigi masendav 

Disaintooteid ei ole mõtet patentidega kaitsta, sest kes tahab, teeb väikeste muudatustega asja niikuinii järele, ütles KR Stuudio üks asutajatest Rait Udumäe. "Selle vastu püüame võidelda nii, et teeme toote võimalikult hea hinna ja kvaliteedi suhtega, et konkurentidel poleks motivatsiooni täpselt midagi sarnast looma hakata,“ märkis ta. 

OÜ Borealis müügi- ja turundusjuhi Margit Lillaku sõnul ei ole ettevõte oma toodangu kopeerimise eest kaitsmiseks midagi ette võtnud. "Oleme selle teema enda jaoks läbi mõelnud ja kui varastatakse, siis sinna ei saa niikuinii midagi parata, piisab väiksest muudatusest, kui kopeeritu on juba nagu uus toode,“ rääkis ta.

Sellepärast pole Lillaku sõnul mõtet liigset stressi tekitada. "Osad asjad on õnneks suhteliselt keerulised kopeerida, kuna eeldavad tugevat insenertehnilist taipu. See ongi ainuke kaitse. Aga ka see alati ei tööta," märkis ta.

"Kahjuks varastavad ka meie oma kohalikud Eesti kolleegid,“ nentis Lillak. "Paar korda on pakutud, et ole hea, tee mulle kallis Taani disainlamp odavamalt järgi. Ja näiteks endine riigikogu liige on vahele jäänud meie riiuli Dune kopeerimisega oma koju. Selline väikeses mastaabis varastamine masendab isegi rohkem kui mastaapne tööstus-spionaaž, mille puhul tekib küsimus, et kes oli esimesena turul ja suutis oma toodet paremini ja rohkem turustada ning müüa.“